Glaukoom

Glaukoomi korral on silmasisene rõhk pidevalt või teatud ajal kõrgem kui silmanärvide kiud suudavad ilma kahjustuseta taluda. Tavaliselt halveneb nägemisfunktsioon aastate jooksul, mis esialgu jääb ilma eriliste sümptomiteta märkamatuks, kui seisund jääb ravimata.

Põhiprintsiibid: Mis glaukoomi korral juhtub?

Glaukoomi puhul mängib silmas peamist rolli vesivedelik. Vesivedelikku toodetakse iirise välimises servas asuvas ripskehas, kus see täidab tagumise kambri, voolab sealt iirise ja läätse vahelt papilli juurde (avaus iirise keskel), seejärel liigub edasi eeskambrisse. Lõpuks juhitakse see läbi nurgavõrgustiku (kus kohtuvad sarvkest ja iiris) veresoontesse.

Katkemine võib toimuda selle protsessi ükskõik millises staadiumis ning silmasisene rõhk tõuseb nt vesivedeliku liiga suure produktsiooni või äravoolusüsteemi ummistuse tõttu. Suurenenud rõhk kahjustab närvikiude, mis lähevad reetinast üle papilli silmanärvi juurde, kandes reetina tundeimpulsid ajusse. Siin on oluline üksikute värvikiudude rõhu suurus ja tundlikkus. Mõnedel inimestel võib normaalvahemiku suhteliselt madal rõhk olla ohtlik. Arst oskab silmanärvi häiret ära tunda varases staadiumis papilli ja nägemisvälja testi järgi. Nägemisväli on ala, mida silm tajub otse ees fikseeritud punktis. See ei kata mitte ainult ala, mida näeme fookuses, vaid ka ala, mis jääb fookusest välja perifeersesse nägemisse. Nägemishäire juhtub reetina tõttu, mis katab suure osa silma sisemisest pinnast ning millel on lugematul arvul tunderakke, mis korjavad üles valgust. Kui valgus langeb ühele rakule, siis teavitab rakk aju närvikiu kaudu ning aju omakorda loob mitmete signaalide põhjal kujutise. Kui vaatame otse objekti suunas, siis langeb selle kujutis reetina keskele (maakula); me näeme seda fookuses, kuna tunderakud on eriti tihedalt seal koos. Siiski langevad laiema keskkonna objektid reetina teistesse osadesse ja kuna tunderakud on nendes osades õhemalt hajutatud, siis näeme neid fookusest väljas.
Glaukoomi korral on tüüpiline, et tekib närvikiudude kimbu kahjustus.
Kuna need kiud viivad naabertunderakkudeni, siis kahjustatud reetina osa ei suuda enam saata ajusse vastust valgusstiimuli suhtes; see muutub pimedaks. Tekib nägemisala osaline häire.