Silmahaigused

Allpool on toodud üldine informatsioon kuue kõige sagedasema silmakaebuse kohta. Tekst on võetud algtekstide tõlgetest Ida-Euroopa keeltesse ning ilmub patsientide vastavatel veebilehtedel.

		Maakuli degeneratsioon Vanusega seotud reetina keskosa järk-järguline kahjustumine. Maakula ealise degeneratsiooni (AMD) korral surevad reetina keskosas olevad rakud. See viib nägemistäpsuse halvenemiseni, mis toimub üldiselt aeglaselt aastate jooksul. Reeglina esineb maakuli ealist degeneratsiooni üle 65. aastastel

		Kuiva silma sündroom Kuiva silma sündroom on seisund, kus pisarakile defektne või selle ebastabiilne produktsioon viib silmakuivuse sümptomiteni. See on üks sagedasemaid silmakaebusi ning selle osakaal kasvab. Kuiva silma sündroom esineb sagedamini naistel. Tekib esmakordselt vanuses 40 kuni 60 aastat.

		Täpsustamata konjunktiviit Täpsustamata konjunktiviit on siiani kõige sagedasem punaste silmade põhjus. See võib mõjutada igaüht ükskõik millal. Täpsustamata konjunktiviiti põhjustab keskkonnamõjude poolt tingitud ärritus, mida silma enda kaitsemehhanismid ei suuda kompenseerida.

		Allergiline konjunktiviit Mõnedel inimestel võivad õietolm või teised võõrained tekitada ägedat konjunktiviiti. See väljendub allergias, mis on liiga kaugele läinud kaitsereaktsioon. Silmatilgad on üldiselt piisavad reaktsiooni vähendamiseks ja ebamugavad sümptomid kaovad ruttu

		Infektsioosne konjunktiviit On olemas palju aineid, mis võivad konjunktiivi nakatada ja põhjustada ägedat põletikku. Kuna see võib viia tõsiste komplikatsioonideni, siis on kiire diagnoos ja ravi eriti olulised.

		Glaukoom Glaukoomi korral on silmasisene rõhk pidevalt või teatud ajal kõrgem kui silmanärvide kiud suudavad ilma kahjustuseta taluda. Tavaliselt halveneb nägemisfunktsioon aastate jooksul, mis esialgu jääb ilma eriliste sümptomiteta märkamatuks, kui seisund jääb ravimata.