Maakuli degeneratsioon

Vanusega seotud reetina keskosa järk-järguline kahjustumine.
Maakula ealise degeneratsiooni (AMD) korral surevad reetina keskosas olevad rakud. See viib nägemistäpsuse halvenemiseni, mis toimub üldiselt aeglaselt aastate jooksul. Reeglina esineb maakuli ealist degeneratsiooni üle 65. aastastel.

Põhiprintsiibid: Mis toimub maakula degeneratsiooni korral?   Maakula (ladina k macula lutea) on reetina kollane ala silma tagaosas otse pupilli vastas. Selle läbimõõt on umbes 5 mm. Nagu ülejäänud reetinal, mis jookseb suures osas üle silma, on maakulil sügavamates kihtides lugematul arvul valgusimpulsse üles korjavaid tunderakke (fotoretsepor-rakke).

Kui valgus satub fotoretseptorile, siis annab rakk sõnumi edasi ajule närvirakkude ja nende kiudude kaudu, mis loob pildi paljude selliste sõnumite põhjal. Närvikude on läbipaistev ning koos veresoontega, mis seda toidavad, moodustavad nad reetina pinnakihid. Teiselt poolt toidavad foto-retseptoreid soonkesta veresooned. Nende vahel asub pigmenteerunud rakkude kiht – reetina pigmentepiteel (RPE), mis juhib metabolismi.
Kui vaatame otse objekti suunas, siis langeb kujutis maakulale. Vastupidiselt ülejäänud reetinale näeme objekti fookuses, kuna fotoretseptorid on selles punktis eriti tihedalt koos. Siiski näeme seda teravalt paremal pool keskel maakula foveas. Seal on fotoretseptorid pakitud veelgi tihedamalt ning veresoonte pind ja närvirakud on üksteise kõrval, mis muudab reetina väga õhukeseks. Fovea on nii väike, et laseb väga lühikesel sõnal või sümbolil kujutisena tekkida, seda kasutatakse nägemisfookuse kontrollimisel. Meie nägemistäpsust määrabki imepisikese fovea töö.

Maakuli ealise degeneratsiooni korral on häiritud pigmentepiteeli ja fotoretseptorite metabolism. Rakud kaotavad oma funktsiooni ja surevad, nägemistäpsus halveneb. Seisundi halvenemise kiirus sõltub sellest, milline vorm esineb: Kuiv (mitte-eksudatiivne) või märg (eksudatiivne) AMD.

Mõlema vormi algstaadiumis esinevad pigmentepiteeli all laigu moodi kogumikud, nn druusid (ainsuses druus). Neid on erinevat tüüpi, kuid kõige tähtsamad on kõvad ja pehmed druusid. Kõvad druusid suurendavad kuiva AMD ohtu, pehmed druusid aga märja AMD ohtu.
Kuiv AMD: siiani on see kõige levinum vorm – 90 % juhtudest. Rakud on hävinud punkti-kujulises alas, mis suurenevad kuju poolest ning võivad kokku joosta. Haigus progresseerub mitme aasta jooksul ning võib muutuda märjaks AMD-ks.

Märg AMD: esineb 10 % juhtudest, kuid on raskem kui kuiv AMD. Soonkestast kasvavad pigmentepiteeli all väljapoole uued, haigestunud, lekkivad ja õrnad veresooned ning looklevad edasi pigmentepiteeli ja fotoretseptorite vahel. Võimalikud tagajärjed on reetina paistetus ja pigmentepiteeli või reetina tõus vedeliku või vere tõttu, pigmentepiteeli ja fotoretseptorite kahjustus haigestunud veresoonte või pikaajalise eraldatuse tõttu ning klaaskeha verejooks ja armistumine.

Silmaarst hindab maakuli funktsiooni ja verega varustatust, nt nägemisfookuse või nägemisvälja kontrollimisega, vaatab okulaarpeegli ja lambiga (mikroskoobiga) või angiograafiga, kus värvi (nt fluorestseiini) süstitakse käsivarre veeni. Värv levib veresoonte kaudu ning veresooned on paremini vaadeldavad. Pupilli laiendamiseks antakse ravimit ning silmapõhja pildistatakse või filmitakse. Sageli on angiograafia vajalik täpseks diagnoosiks ning planeeritavaks raviks.